Meil metsas sirgus kuuseke,
on metsas kodu tal.
Ta suvel haljas okkane
ja haljas lume all.
Tal' laulu laulis tuisu suu:
"Sa puhka vaikset und!"
Ja külma kaitseks kandis tuul
ta ümber pehmet lund.
Näe, jänku tema okste all
siin tihti kepsu lõi.
Ja sörkides va susi hall
end vahel siia tõi.
Kord lumi aga krigises
reesõidust metsas siin,
ja kappav hobu ligines
me kuusepuule siis.
On metsa tulnud vanataat,
reest välja astub seal.
Me kuuse maha raiub ta
nüüd üsna juure pealt.
Sind ehtisime, kauniks said,
sest käes on jõuluaeg.
Oi laste silmi säravaid,
neis kuusest rõõmu näed.
Meil Metsas sirgus Kuuseke ,
на Metsas KODU тал .
Та Suvel Haljas okkane
JA Haljas LUME все .
Таль Laulu laulis Tuisu Суу :
& Quot ; Sa puhka vaikset унд & Quot ! ;
Ja Кульма kaitseks кандис Tuul
та хариус pehmet Лунд .
Nae , jänku Tema okste все
Siin tihti kepsu LOI .
Ja sörkides ва Суси зал
конец VAHEL SIIA Toi .
Корд Lumi ага krigises
reesõidust Metsas SIIN ,
JA kappav ЛОШАДКА ligines
мне kuusepuule SIIS .
На METSÄ tulnud vanataat ,
реест välja astub уплотнение .
Меня Kuuse маха raiub та
nüüd USNA juure PEALT .
Синд ehtisime , сказал kauniks ,
SEST КАЭС на jõuluaeg .
Oi Laste silmi säravaid ,
NEIS kuusest Rõõmu NAED .
